www.kopsuvahk.ee Open in urlscan Pro
95.216.75.121  Public Scan

Form analysis
0 forms found in the DOM

Text Content

 * ee
   ru
 *  * MIS ON KOPSUVÄHK?
    * MILLISED ON KOPSUVÄHI RISKIFAKTORID JA SÜMPTOMID?
    * MILLISED ON ERINEVAD KOPSUVÄHI TÜÜBID?
    * MIDA TEHA, KUI KAHTLUSTAD KOPSUVÄHKI?
    * MILLISEID UURINGUID TEHAKSE KOPSUVÄHI KAHTLUSE KORRAL?
    * KAS KOPSUVÄHK ON RAVITAV?
    * KUIDAS RAVITAKSE KOPSUVÄHKI?


KOPSUVÄHK

MIDA KUJUTAB ENDAST KOPSUVÄHK? SIIT SAATE LISATEAVET HAIGUSE, VÕIMALIKE
UURINGUTE JA RAVIVÕIMALUSTE KOHTA.

Mis on kopsuvähk?


KOPSUVÄHK

Eestis moodustab kopsuvähk üle 10% kõikidest diagnoositud vähijuhtudest: igal
aastal saab 800-900 inimest kopsuvähi diagnoosi. See on kõrge suremusega
vähivorm ja seetõttu on eriti oluline varajane avastamine parandamaks haiguse
prognoosi. Vähidiagnoosi saanud inimese elu muutub radikaalselt, tekib küsimus -
kuidas nüüd edasi?
Siin anname nii patsientidele kui ka nende lähedastele olulist teavet kopsuvähi,
kopsuvähi tüüpide ning tegurite kohta.


 
Your browser does not support the video tag.


Mis on kopsuvähk?


MIS ON KOPSUVÄHK?

Mõiste „kopsuvähk“ tähendab kasvajat, mis on alguse saanud kopsukoest.
See tähendab, et „defektsed“ kopsukoe rakud paljunevad kontrollimatult ja nii
tekib kasvaja. Kasvajast võivad eralduda üksikud rakud ja sattuda verega
teistesse elunditesse. Seal moodustavad kasvajarakud uusi moodustisi – nn
siirdeid ehk metastaase.

Kõik kopsuvähi tüübid pole ühesugused!
Mõiste „kopsuvähk“ hõlmab mitut erinevat tüüpi vähki. Need erinevad oluliselt
päritolu, rakutüübi, prognoosi ja ravi poolest. Laias laastus jagunevad
kopsuvähid kaheks, väikerakk- kopsuvähk ja mitteväikerakk- kopsuvähk.
Mitteväikerakk- kartsinoom jaguneb adenokartinoomiks, lamerakuliseks
kartsinoomiks ja suurerakuliseks kartsinoomiks.
Millised on kopsuvähi riskifaktorid ja sümptomid?


MIS ON KOPSUVÄHI VÕIMALIKUD TEKKEPÕHJUSED?

Kopsuvähk tekib peamiselt vanematel inimestel. Lisaks geneetilisele
eelsoodumusele on kopsuvähi põhjustajateks ained, mida hingatakse koos õhuga
sisse ja mis põhjustavad kopsukahjustusi. Selle haiguse all ei kannata mitte
ainult suitsetajad!

Kopsuvähki haigestumisega on seotud mitmed riskifaktorid.
Üks kõige märkimisväärsemaid riskitegureid on suitsetamine.
On teada, et suitsetamine ja muude tubakatoodete tarvitamine põhjustab ligi 85%
kõigist kopsuvähi juhtudest. Risk kopsuvähi tekkeks korreleerub suitsetamise
kestvuse ja suitsetatud sigarettide hulgaga. Mida pikem on suitsetamise staaž,
seda suurem on tõenäosus kopsuvähi arenguks.  Suitsetamisest loobumisel hakkab
kopsuvähi tekkerisk vähenema 5 aastat pärast suitsust loobumist.
Teisi riskifaktoreid:
 * Passiivne suitsetamine 
 * Kokkupuude radooniga 
 * Kokkupuude asbestiga
 * Kokkupuude muude tööstuslike vähki soodustavate ainetega, nt kroomi-,
   arseeni- ja nikliühendid
 * Pärilikud tegurid - üldjuhul ei ole kopsuvähk pärilik, kuid geneetiline
   soodumus koos muude keskkonnateguritega kokkupuutumisel võib vähi tekkeriski
   tõsta

Tutvu ka kopsuvähi riskikalkulaatoriga. 

> *MSD ei vastuta riskikalkulaatori ega selle toimivuse eest. Riskikalkulaator
> on informatiivne ja ei ole mõeldud haiguse diagnoosimiseks. Individuaalseks
> nõustamiseks kontakteeruge vajadusel oma perearstiga. MSD ei vastuta ka
> riskikalkulaatori teenuse pakkuja nõuannete ja soovituste eest.


Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on:
 * Köha, suitsetajatel köha iseloomu muutus
 * Hingeldus ja õhupuudus
 * Valud rindkeres , õlas, käes, seljas          
 * Veriköha 
 * Korduvad ja ravile allumatud kopsupõletikud
 * Metastaaside esinemisel neuroloogilised sümptomid: peavalu, dementsus,
   kõhuvalu, luuvalu
 * Muud võimalikud haigusnähud: väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu
   kaalulangus, häälekähedus

Antud sümptomid ei pruugi alati olla seotud kopsuvähiga.
Kui koged vähemalt ühte neist eelpool mainitud sümptomitest pöördu kindlasti
enda perearsti poole!
Millised on kopsuvähi riskifaktorid ja sümptomid?


KOPSUVÄHK KUI KUTSEHAIGUS?

Ka mõne elukutse puhul on suurem risk kopsuvähki haigestuda. Eriti ohtlik on
kokkupuude kemikaalidega, nagu arseen, teatud lahustid ja pestitsiidid, või
tolmudega nagu asbesti tolm.


Ülekaalukalt kõige levinum kopsuvähi põhjus on suitsetamine, sest sigarettide
suitsetamise tulemusel võib kopsudesse sattuda kuni 50 erinevat kahjulikku
ainet. Suitsetajatel on 15-30 korda suurem tõenäosus vähi tekkeks.
Suitsetamisest loobumine võib kopsuvähi riski oluliselt vähendada.
Tubakast loobumise nõustamiseks on kabinetid haiglate juures, kuhu saavad
inimesed pöörduda tasuta, ilma saatekirjata. Lähem info: tubakainfo.ee/kontakt
Sagedane passiivne suitsetamine võib samuti põhjustada tõsiseid
terviseprobleeme. Kui viibida tund aega suitsuruumis, on passiivse suitsetamise
kaudu võimalik hingata sisse sama palju kahjulikke aineid kui ise ühte sigaretti
suitsetades.

Millised on erinevad kopsuvähi tüübid?


MILLISED ON KOPSUVÄHI TÜÜBID?

Kopsuvähil on kaks peamist tüüpi: väikerakuline kopsuvähk (VRKV) ja
mitteväikerakuline kopsuvähk (MVRKV). 

VÄIKERAKULINE KOPSUVÄHK

Väikerakuline kopsuvähk on kahest kopsuvähi alatüübist agressiivsem.
Väikerakulise kopsuvähi puhul kasvajarakud kasvavad ja jagunevad kiiresti,
enamasti on haigus levinud teistesse organitesse (metastaseerunud) juba
diagnoosimisel.
Rakkude kiire paljunemine teeb nad tundlikuks erinevatele ravimeetoditele.
Väikerakuline kopsuvähk allub tavaliselt esialgsele keemiaravile hästi, kuid
raviefekt ei püsi enamasti kaua, paljudel patsientidel areneb välja keemiaravile
mittetundlik kasvaja.


MITTEVÄIKERAKULINE KOPSUVÄHK

Mitteväikerakuline kopsuvähk hõlmab kõiki pahaloomulisi kasvajaid, millel pole
väikeseid rakke. Seda tüüpi kopsuvähi ravi sõltub haiguse staadiumist.
Ravis kombineeritakse kirurgilist ravi, kiiritusravi, keemiaravi, sihtmärkravi,
immuunravi.
Varajases staadiumis mitteväikerakulist kopsuvähki opereeritakse,
kaugelearenenud mitteväikerakulise kopsuvähi korral kasutatakse muid
ravimeetodeid, tihti kombineerituna.
Mitteväikerakulisel kopsuvähil on järgmised tüübid:



MILLISED ON KOPSUVÄHI STAADIUMID?

Ravi jaoks on oluline mitte ainult kopsuvähi tüüp, vaid ka see, kui kaugele on
vähk arenenud. Oluline on see, kui suur on kasvaja, millises kopsuosas ta on ja
kas see on juba teistesse kehaosadesse levinud. Staadiumi kindlaksmääramiseks
kasutavad arstid nn TNM-süsteemi. 

Kopsuvähil on järgmised staadiumid:
 * I staadium: kasvaja on kuni 4 cm suurune ja ei ole levinud lähedalolevatesse
   lümfisõlmedesse.
 * II staadium: kasvaja on kuni 5 cm suurune ja võib olla levinud
   lähedalolevatesse lümfisõlmedesse või kuni 7 cm ja ei ole levinud
   lümfisõlmedesse.
 * III staadium: kasvaja kuni 7 cm suurune ja levinud lümfisõlmedesse.
 * IV staadium: kasvaja on levinud mõnda muusse organisse kehas, nt luudesse.

Kopsuvähi liigitamine nende kategooriate alusel aitab arstidel haiguse levikut
ja ravivariante võimalikult täpselt hinnata.
Iga patsient ja pahaloomuline kasvaja on siiski ainulaadne. Seetõttu on oluline
välja selgitada, milline ravi on konkreetse vähi ja patsiendi jaoks sobiv.
Mida teha, kui kahtlustad kopsuvähki?


KOPSUVÄHI KAHTLUSTUS – KUIDAS EDASI?

Kui kahtlustad endal kopsuvähki, pöördu kindlasti koheselt perearsti poole.
Vajadusel saadab tema edasi spetsialisti vastuvõtule, tavaliselt kas
pulmonoloogi (kopsuarst) või onkoloogi juurde. 
Kopsuvähi kahtluse tekkel valdab patsiente hirm ja ebakindlus. Tekivad küsimused
ravivõimaluste ja prognoosi kohta. 
Enne, kui saab kavandada konkreetsele vähile sobivat ravi, tuleb kõigepealt teha
põhjalikud uuringud. 
 
Mida teha, kui kahtlustad kopsuvähki?


MILLISEID UURINGUID TEHAKSE KOPSUVÄHI KAHTLUSE KORRAL?

VEREANALÜÜSID

Vähiriskide uurimisel on sageli esimene samm vereproovi võtmine- see võib anda
teavet patsiendi üldise tervise või konkreetsete elundite toimimise kohta.

RÖNTGENPILDID

Rindkere röntgen (rindkere röntgenoloogiline uuring) on kopsuvähi diagnoosimise
üks põhilisi esmaseid uuringuid. Esiteks saab selle abil kindlaks teha, kus
kasvaja asub ja kui suur see on. See võib näidata ka näiteks vedeliku kogunemist
kopsudesse (pleuraefusioon).

BRONHOSKOOPIA

Bronhoskoopia käigus uuritakse hingamisteid (bronhe). See võimaldab arstil
täpselt hinnata limaskestade seisundit ja diagnoosida selliseid muutusi nagu
kasvajad.
Bronhoskoopia käigus uuritakse hingamisteid bronhoskoobiga ehk peenikese elastse
optilise toruga, mille otsas on valgusallikas ja videokaamera.
Uurimiseks sisestatakse endoskoop nina või suu kaudu ettevaatlikult bronhidesse.
Uuringut tegev arst hindab patsiendi hingamisteid visuaalselt kaamera abil;
uuringu käigus saab teha raviprotseduure, võtta analüüse ja koeproove
(biopsiat). 
Uuring tehakse enamikul juhtudel ambulatoorselt, kohaliku tuimestusega.
Erinäidustuste korral võib olla vajalik teostada uuring üldnarkoosiga. 

BIOPSIA

Biopsia puhul võetakse ettevaatlikult koematerjali. Neid proove uurib
arst-patoloog. Nn histoloogilise uuringu käigus saab patoloog mikroskoobi abil
hinnata tuumorist võetud proovis olevate rakkude eripära ja seeläbi rakkude
pahaloomulisust.
Mõnikord võib biopsia mõne teise uuringu käigus juba tehtud olla. Kui on vaja
proovi kopsukoest, saab seda võtta bronhoskoopia ajal.

KESKSEINANDI UURING

Keskseinandi ehk mediastiinumi uuringut nimetatakse mediastinoskoopiaks. Selle
käigus on võimalik tuvastada näiteks pahaloomuliste muutustega lümfisõlmed.
Enamasti tehakse see test enne planeeritud kasvajaoperatsiooni, et välistada
vähi levimist lümfisõlmedesse.
Mediastinoskoopia tegemiseks sisestatakse endoskoop keskseinandisse väikese
sisselõike kaudu rinnaku kohal. See võimaldab arstil uurida keskseinandit. Kuna
see uuring tehakse alati narkoosi all, tuleb patsiendil selleks ajutiselt
haiglas viibida.

PLEURA UURIMINE

Pleuraks nimetatakse kelmet mis katab ühelt poolt kopsu ja teiselt poolt
rindkere seesmist seina. Nende vahele jäävat pilukujulist ruumi nimetatakse
kopsukelme e. pleuraõõneks. Mõnikord koguneb patsientidel pleuraõõnde vedelikku.
Pleurapunktsioon tähendab seda, et arst punkteerib nõelaga pleuraõõnt ja
eemaldab sealt vedelikku. Saadud vedelikku saab uurida võimalike pahaloomuliste
rakkude suhtes.
Vahel uuritakse pleuraõõnt endoskoobiga, nn torakoskoobiga. See uuring tehakse
narkoosi all ja see võib anda kopsuhaiguste kohta olulist lisateavet, nt infot
konkreetse kasvaja alatüübi kohta.

KOPSUFUNKTSIOONI TEST

Kopsufunktsiooni testiga hinnatakse, kui hästi kopsud toimivad, hinnatakse
kopsumahtu, kopsude elastsust. See võib olla eriti oluline enne kirurgilist
ravi, kui on vaja opereerida kopsu osaliselt või eemaldada terve kops kasvaja
tõttu.

ULTRAHELIUURING KÕHUKOOPAST

Ultraheliuuringut nimetatakse ka sonograafiaks ja see ei põhjusta patsiendile
mingit riski ega valu. Ultraheliuuringut kasutatakse erinevate organite kuju,
suuruse ja struktuuri ning veresoontes verevoolu hindamiseks, kopsuvähi korral
hinnatakse, ega organites pole muutusi, mis võivad viidata näiteks kasvaja
siiretele.

KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (KT)

Kompuutertomograafia (lühendatud KT) on arvutiga ühendatud röntgeniaparaat, mis
võimaldab saada inimkehast kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Igal pildil on
kujutatud keha ristlõige. Võimalik on täpselt hinnata üksikuid elundeid ja nende
vastastikust paiknemist, samuti avastada muutusi. 
Nendel piltidel näeb arst näiteks, kas kopsudes on kasvaja, kus kopsuosas see
asub, kui suur see on ja kas kasvaja on andunud siirdeid ka mujale organitesse. 
See teave on oluline mitte ainult haiguse hindamiseks, vaid ka võimaliku
operatsiooni kavandamiseks.

MAGNETRESONANTSUURING (MRT)

Magnetresonantsuuringut nimetatakse ka magnetresonantstomograafiaks (MRT). Selle
käigus saadakse magnetvälja abil ülitäpsed pildid keha sisemusest.
Kopsuvähi kahtluse korral kasutatakse MRT-d muu hulgas aju uurimiseks, et
veenduda metastaaside puudumises. See uuring annab ka olulist teavet näiteks
selle kohta, kas kasvaja on levinud lülisambasse.
MRT uuringut peetakse ohutuks, kuna patsient ei saa selle käigus kiirgust. See
uuring võib olla mõnele patsiendile raske, sest MRT aparaat on nagu tunnel.
Magnetvälja mõju tõttu vajab MRT uuring südamestimulaatorite või
metallimplantaatidega inimestele eraldi ettevalmistust.

LUUDE STSINTIGRAAFIA

Luude stsintigraafia abil hinnatakse, kas luudes on metastaase. Selle uuringu
tegemiseks tehakse patsiendile vähese radioaktiivsusega kontrastaine süst. See
koguneb luudesse ja võib seetõttu anda teavet metastaaside kohta.
Koos röntgenipiltidega mõjutatud piirkondadest saavad arstid hinnata, kas
luusiirdeid on vaja opereerida või kiiritada.

POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA (PET)

Kiire kasvu tõttu iseloomustab kasvajarakke väga aktiivne ainevahetus. Seda
omadust kasutatakse positronemissioontomograafia puhul. 
Uuringu eesmärgiks on jälgida glükoosi ainevahetust kehas ja selle abil
tuvastada kasvaja- ja põletikukoldeid. Uuringut kasutatakse kasvajate
visualiseerimiseks, staadiumi määramiseks, raviefekti hindamiseks.


Kopsuvähi diagnoosimiseks ja leviku täpsustamiseks teostatavad uuringud võivad
võtta aega, kuid eesmärgiks on õige diagnoosini jõudmine kolme nädala jooksul.
Uuringud peaksid tooma selguse ja võimaldama määrata patsientidele parimat
võimalikku vähiravi. Näiteks võivad kasvajakoest või verest määratavad
biomarkerid näidata, milline ravi oleks patsiendile sobilik.


MIS ON BIOMARKERITE ANALÜÜSID JA MIKS NEED ON OLULISED?


Iga kopsuvähk on erinev, kuid biomarkerite analüüsi abil on võimalik kasvajat
veidi täpsemalt iseloomustada. See on oluline diagnoosi, prognoosi ja igale
patsiendile parima võimaliku ravi määramisel. 
Kas kopsuvähk on ravitav?


KOPSUVÄHK ON RAVITAV

Varajane avastamine annab paremad võimalused.


Kas kopsuvähk on ravitav?


KUIDAS RAVITAKSE KOPSUVÄHKI?

Väikerakulist kopsuvähki ravitakse enamasti keemiaravi ja kiiritusraviga.
Mõnikord saab vähki varajases staadiumis ravida ka kirurgiliselt. 


Operatsioon on oluline meetod ka varajases staadiumis mitteväikerakulise
kopsuvähi ravimiseks. 


Hilisemas staadiumis mitteväikerakulise kopsuvähi ravimiseks kasutatakse muid
ravimeetodeid:
 * Kiiritusravi. Kasutakse ioniseerivat kiirgust, mis kahjustab kiirelt
   paljunevate kasvajarakkude elutegevust. Kiiritusravi eesmärgiks on hävitada
   kasvajarakud, pidurdada nende paljunemist.
 * Keemiaravi. Keemiaravimid toimivad kiiresti paljunevatesse rakkudesse,
   pidurdades sellega kasvaja arengut. Keemiaravi on üheks põhiliseks
   ravimeetodiks kaugelearenenud kopsuvähi juhtudel.
 * Immuunravi. Immuunravi eesmärgiks on aktiveerida immuunsüsteemi spetsiaalselt
   ära tundma ja hävitama kasvaja rakke.
 * Türosiini kinaasi inhibiitor. Ravi on suunatud pidurdama konkreetselt kasvaja
   arengut soodustavaid faktoreid.

Your browser does not support the video tag.


Varajases staadiumis on eesmärk täielikult vähist terveneda. Seetõttu
nimetatakse seda ravi kuratiivseks raviks. Kuid on ka nn palliatiivne ravi. Seda
ravi kasutatakse hilises staadiumis vähiga seotud sümptomite leevendamiseks ja
elu pikendamiseks. 


MILLISED TEGURID MÕJUTAVAD RAVI MÄÄRAMIST?


Ravi määramist mõjutavad haiguse levik, kasvaja iseloom, patsiendi üldseisund,
kaasnevad haigused, kindlasti võetakse arvesse ka patsiendi enda soove.


Kopsuvähi ravimiseks saab kasutada palju erinevaid ravimeetodeid.
Kopsuvähi puhul kasutatavad ravimeetodid võivad olla kirurgiline ravi,
keemiaravi, kiiritusravi, immuunteraapia, sihtmärkravi. Sageli ravimeetodeid ka
kombineeritakse omavahel.



> Veebileht on mõeldud üldise teabe jagamiseks kopsuvähi, selle ennetamise ja
> ravi kohta ning ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid Teie personaalse
> tervise seisukohalt – individuaalse nõu saamiseks konsulteerige palun arstiga.

Your browser does not support the video tag.



KALKULATORS and2


PLAUŠU VĒŽA RISKA KALKULATORS

Plaušu vēzis ir viens no izplatītākajiem un bīstamākajiem audzējiem, no kura
katru gadu Latvijā mirst ap 1000 cilvēku. Jau sen ir zināma cieša saistība starp
smēķēšanu un plaušu vēža risku, tāpēc ar speciāli izveidota kalkulatora
palīdzību smēķētājiem ir iespēja noteikt savu plaušu vēža attīstības risku.


Arvutama

Jaga



TERVISHOIUALASE TEADLIKKUSE EDENDAMIST TOETAB

HALDAJA

JÄRGNE MEILE

KONTAKT

Merck Sharp & Dohme OÜ

A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316

Registreerimiskood: 11019965

Tel: +372 6144200, e-post: msdeesti@merck.com

Copyright © MSD Merck Sharp & Dohme OÜ

Veebileht on mõeldud üldise teabe jagamiseks kopsuvähi, selle ennetamise ja ravi
kohta ning ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid Teie personaalse tervise
seisukohalt – individuaalse nõu saamiseks konsulteerige palun arstiga.

ANDMEKAITSE KÜPSISED KASUTUSTINGIMUSED

EE-NON-00123 - ©2021 KOPSUVÄHK.EE, TEAVE ON AVALDATUD 28.10.2021.

KÜPSISTE SEADED

See sait kasutab küpsiseid ja teie privaatsuse valikud on meile olulised
Individualiseeritud valikute tegemiseks soovitame teil valida “Kohanda minu
seadeid”. “Nõustu küpsistega” tähendab, et otsustate aktsepteerida kolmanda
osapoole küpsised ja mõistate seda valikut.

Vaadake meie privaatsuseeskirju



Keeldu küpsistest Nõustu küpsistega
Kohanda minu seadeid