raviteekonnad.tervisekassa.ee Open in urlscan Pro
54.194.41.141  Public Scan

Form analysis
0 forms found in the DOM

Text Content

RAVITEEKONDADE
ARENDAMISE
JUHEND






4


TÖÖTA VÄLJA
SOOVITUD RAVITEEKOND




























































MILLEKS JUHEND MÕELDUD ON?

Eesti tervise- ja sotsiaalsüsteemis on huvi raviteekondade arendamise vastu
suur. Teenuste killustatust tajuvad kõik osapooled ja terviklike teekondade
arendamises nähakse praktilist vahendit, kuidas muuta teenused inimkesksemaks ja
integreeritumaks ning ressursikasutus efektiivsemaks.

Juhend on mõeldud eelkõige teenuseosutajatele abivahendiks raviteekondade
arendamisel ja rakendamisel. Juhendi väljatöötamisel võeti aluseks
Belgia-Hollandi Raviteekondade Võrgustiku poolt välja töötatud ja Euroopa
Raviteekonna Assotsiatsiooni poolt valideeritud 7-etapiline meetod
raviteekondade arendamiseks, rakendamiseks, hindamiseks ja pidevaks
jälgimiseks1, mida arendati edasi värskema kirjanduse, teiste riikide sarnaste
juhendite/käsiraamatute ning Eesti konteksti ja kogemuse põhjal. Juhend sisaldab
ühtseid põhimõtteid, millest Eestis lähtuda ja praktilisi samme (vt Joonis 2),
kuidas konkreetset raviteekonda välja töötada, ellu viia ja hinnata. Iga sammu
juures on näited ja viited sobilikele tööriistadele.


Juhendi sisu koosloomeks viidi läbi mitu töötuba, kaasates erinevate süsteemi
osapoolte sisendit kogu protsessi käigus. Tegu on juhendi esimese versiooniga,
mille kasutatavust testitakse 2024. aastal.


Raviteekondi on erinevaid. Lokaalsed raviteekonnad on lihtsamad piirdudes
patsiendi liikumisega ühe asutuse piires näiteks erinevate üksuste või
ravietappide vahel. Nende arendamine ja rakendamine, sh rahastamine toimub
üldjuhul asutuste endi poolt. Piirkondlikud ja üle-eestilised raviteekonnad on
komplekssemad suunates ja jälgides patsiendi teekonda tervishoiu tasandite vahel
(nt esmatasandi ja haiglaravi või regionaalhaigla ja piirkondliku haigla vahel)
või süsteemide üleselt (nt üle tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi). Juhend on
universaalne ja sobib igasuguste raviteekondade arendamiseks (vt Joonis 1).

1

Vanhaecht, K., Van Gerven, E., Deneckere, S., Lodewijckx, C., Janssen, I., Van
Zelm, R., … & Sermeus, W. (2012). The 7-phase method to design, implement and
evaluate care pathways. International Journal of Person Centered Medicine, 2(3),
341-351.



Inimkesksus - teenused lähtuvad patsientide individuaalsetest vajadustest,
eelistustest ja väärtustest, patsient on aktiivne osapool nii enda ravis kui
teenuste arendamisel, patsiendile olulised tervisetulemid ja teenuskogemus
juhivad pidevat ravikvaliteedi parendusprotsessi.



Integreeritus - patsient saab kogu talle vajaliku abi õigel ajal ja sobivamal
viisil sõltumata organisatsioonide ülesehitusest või süsteemide rahastamise
loogikast. Teenuseid osutava spetsialisti jaoks täpsustuvad tööülesanded, seosed
teiste tööga ja eesmärkidega, mis aitab igal töötajal aru saada oma rollist ja
oma töö vajalikkusest ning tõstab tööga rahulolu.



Efektiivne ressursikasutus - protsessid toetavad tervishoiutöötajaid jt
spetsialiste, teenuseid põhjendamatult ei dubleerita, juhtimisotsuseid tehakse
andmetepõhiselt ning tervishoiuteenuste rahastamine muutub tulemuspõhiseks.






Joonis 1. Raviteekonna algatus ja rollid


MIS ON RAVITEEKOND?

Raviteekonna definitsioone on samuti erinevaid. Neist autoriteetsemaks peetakse
juba ka Eestis levima hakanud Euroopa Raviteekonna Assotsiatsiooni
definitsiooni, mille järgi raviteekond on kompleksne sekkumine konkreetset
patsiendirühma puudutavate otsustus- ja raviprotsesside korraldamiseks kindlal
ajaperioodil. Raviteekonna eesmärk on tõsta ravi kvaliteeti üle erinevate
tasandite ja teenuseosutajate, parandades patsienditulemeid ja teenuskogemust,
tõstes teenuseid osutavate spetsialistide tööga rahulolu ning optimeerides
ressursikasutust.

Raviteekonnal on selgelt sõnastatud eesmärgid, etapid, tegevuste järjestus ja
rollijaotus, mille alusel toimub kommunikatsioon ja koordinatsioon
multidistsiplinaarses meeskonnas ja patsientidega, kõrvalekallete ja tulemuste
dokumenteerimine, jälgimine ja hindamine, ning ressursside asjakohasuse
kindlakstegemine.

Kui raviteekonna aluseks olev protsesside planeerimise ja standardimise
kontseptsioon eelmise sajandi viimastel kümnenditel tööstusest tervishoidu
jõudis, rakendati seda peamiselt haiglates kasutades mõisteid critical pathway
ja clinical pathway. Praeguseks ajaks on maailmas valdavalt kasutusel termin
care pathway (Ühendkuningriigis integrated care pathway), mis on laiem kui
haiglaravi hõlmates erinevaid teenuse tasandeid ja süsteeme.

Eesti keeles ei ole ingliskeelsele sõnale care head vastet, mistõttu kasutatakse
antud juhendis care pathway tähenduses mõistet raviteekond, pidades selle all
siiski silmas termini care pathway ravist (kliinilistest protsessidest) laiemat
tähendust.



Joonis 2. Raviteekondade arendamise ja rakendamise sammud




!


TEE KINDLAKS VAJADUS RAVITEEKONNA LOOMISEKS



Sammu tulemus: põhjendatud otsus, et raviteekonna loomine on probleemi
lahendamiseks või eesmärgi saavutamiseks sobivaim viis.



Enne kui asuda raviteekonda arendama tasub mõelda, milles on probleem ja kas
raviteekonna loomine oleks sellele kõige paremini vastav lahendus.

Raviteekond on kompleksne sekkumine protsesside optimeerimiseks, mida
soovitatakse kasutada kui probleem on konkreetset patsiendirühma puudutava
osapoolte suhtluse, koordinatsiooni, protsesside läbipaistvuse, ravi
standardimise ja/või standardite praktikasse rakendamisega.

Samas ei ole raviteekond lahendus igale teenuskorraldust puudutavale
probleemile. Näiteks mõnikord piisab ka lihtsamast sekkumisest nagu uue
infomaterjali või juhendi arendamine, koolituse korraldamine või ametijuhendi
ülevaatamine.

1. Defineeri probleem, selle suurus ja mõjutatud osapooled

Probleemi mõistmiseks soovitame teha ajurünnaku allpool olevate küsimuste ümber:

1. Millist probleemi üritame lahendada?

 1. Millist patsiendi probleemi üritame lahendada?
    Probleem tuleb alati esmalt läbi mõelda patsiendi vaates.
 2. Kas probleem või selle juurpõhjus on seotud otsustus - ja
    raviprotsesside korraldusega (nt patsientide hilise diagnoosi
    põhjuseks on probleemid tervishoiu erinevate tasandite
    koostöös ja koordinatsioonis)?
 3. Kas probleem on ühes kindlas protsessi osas (nt patsientide
    valmisolek operatsiooniks) või on põhjuseks mitmed erinevad
    tegurid, mis soodustavad probleemi olemasolu (nt teenuste
    dubleerimine teenuseosutajate vahel)?
 4. Kas probleem on seotud konkreetse haiguse (nt diabeet, insult),
    sarnaste ravivajadustega seisundite rühma (nt kroonilised
    haigused) või kindla eluetapi teenustega (nt palliatiivravi,
    rasedus)?



Algusesse

Milleks juhend mõeldud on?

Mis on raviteekond?

Raviteekondade arendamise
ja rakendamise sammud

Tee kindlaks vajadus raviteekonna loomiseks

Samm 1:
Loo tiim ja koosta plaan

Samm 2: Kaardista
olemasolev raviteekond

Samm 3: Sea eesmärgid ja
vali mõõdikud

Samm 4: Tööta välja
soovitud raviteekond

Samm 5: Planeeri,
piloteeri ja hinda

Otsusta raviteekonna
edasine rakendamine

Kontakt

+



Algusesse

Milleks juhend mõeldud on?

Mis on raviteekond?

Raviteekondade arendamise
ja rakendamise sammud

Tee kindlaks vajadus raviteekonna loomiseks

Samm 1:
Loo tiim ja koosta plaan

Samm 2: Kaardista
olemasolev raviteekond

Samm 3: Sea eesmärgid ja
vali mõõdikud

Samm 4: Tööta välja
soovitud raviteekond

Samm 5: Planeeri,
piloteeri ja hinda

Otsusta raviteekonna
edasine rakendamine

Kontakt

Sisukord
Alusta siit







Close